Üks

Kevad Brüsselis ja Tartus

Ülestõusmispühade teine püha Brüsselis, meie terrass. Robert sündis esmaspäeval pärast Lihavõtteid 2007 (või kuidas öelda eesti keeles Easter Monday?), mis oli oluliselt hiljem kui sel aastal, ja kui me haiglast koju saime, oli väljas ligi 30 kraadi sooja.

Kevad Tartus, Hurda aias.

Moseli ääres

Lihavõtted veetsime tänu Iffile ja Annile Saksamaal, Moseli ääres, kus jõeäärsed mäeküljed täis viinamarjaistandusi ja väikesi maalilisi külakesi. Ilusaid pilte tegi Iff (vt pildil). Tagasiteel läbi Ardennide saime nautida tõelist Eesti moodi paksu lumega suusatalve. Kuna suvekummid olid all, siis tuli auto pärast lumest välja lükata. Mujale lihtsalt ei olnud parkida, sest vist terve Belgia oli sel päeval Hautes Fagnes'i loodusparki suusatama tulnud...

Kohvikusse ja ...

Naistepäeva puhul ja nö sünnipäeva eelõhtul käisime laupäeval hommikust söömas Pain Quotidien'i nimelises kohvik-bulanžeriis (tõlkes ehk "Meie igapäevane leib"), kus serveeritakse ohtralt saia ja croissante ja üle terve maja vedeleb igal pool moosi- ja šokolaadikreemi purke, mida siis kaaskülastajatega sotsialiseerudes laenamas ja vahetamas saab käia, kui just keset saali suure pika laua ääres ei istu, kus kõik nagu üks suur pere üheskoos pruukosti võtavad. Kellele moos ei meeldi (nt Raido), võib tellida ka pooltoore keedumuna, kuhu sisse leivatükikesi kasta (isegi Raido on selle kombe ära õppinud!). Tõeline prantsuse stiilis hommikusöök. Ainult prantsuse keelt naljalt ei kuulegi, Robert näiteks naeratab kahele naaberlaua venelannale.

Mõtlik hetk. See on üks vana pilt, mis tehtud Merje mobiiliga millalgi jaanuaris. Köögi madal aknalaud on üks Roberti lemmikumaid mängukohti.

Õhtused protseduurid

Mida Robert juba oskab

Doel moet blijven (Doel peab jääma)

Eelmisel nädalavahetusel külastasime kohakest nimega Doel (hääldub duul), mis asub Antwerpeni külje all Schelde jõe ääres, ja peab maamuna pealt kaduma aastaks 2020, et anda teed laienevale Antwerpeni sadamale. Doeli taga tossavad tuumaelektrijaama korstnad (väljub neist küll vaid veeaur).

Paljudele tühjaksjäänud majadele olid punased südamed peale maalitud. Süda jäi siia.

Allesjäänud elanike majadel oli hulgaliselt loosungeid ja isemaalitud plakateid ("Doel peab jääma", "Lõpetage see hullus", "Siin elatakse" jne.)

Belgia värvides (ja krooniga!) elukas õgib maja...

Kohalikus kõrtsis oli aga muljetavaldav menüü ja väga peenelt serveeritud ja hästi valmistatud toit. Robert sai esimest korda tõeliselt "väljas süüa".

Robert 9-kuune - palju õnne, Robert!

Sünnipäevakingiks päris oma tool.

Uuel aastal uue hooga

Mõttepaus. Robert esimest korda iseseisvalt istumas.

Ise seismine tuleb järjest paremini välja. Lemmikkoht selleks on voodi. Siis on ju pehmem kukkuda ka ;)