Lisatoit, klassivahe ja facebook

Täna, 5. novembril astus Maria taas sammukese lähemale täiskasvanud inimeste maailmale, maitstes esmakordselt ka midagi muud kui emapiima (kui ehk raamatulehed ja vaiba narmad välja arvata). Tuleb välja, et kuupäev ei olegi päris juhuslik, sest blogi tõttu teame, et Robert tegi sedasama 5. oktoobril (2007 muidugi) ehk siis kalendriaasta arvestuses kuu aega varem, nagu ta ka sündis. See oli "lisatoidu" kohta. "Klassivahe" aga on näha Ivar Stolfoti fotodelt, mis tehtud meie Schwarzwaldi reisi ajal. Järgnev on võetud samal hetkel ja väga sarnane sellele, mille ma eelmisesse sissekandesse panin, aga teostuselt muidugi oluliselt professionaalsem. "Facebook"? Lihtsalt sellepärast, et eile õhtul otsis Raido pikalt fotot endast, mida facebook'i profiili jaoks üles laadida (ta nimelt arvab, et populaarses suhtlusportaalis konto omamine on hädavajalik, et üldse veel kuidagigi "kätt elu pulsil hoida";) ja ei suutnud leida ühtki viimase paari aasta jooksul tehtud fotot endast, mis tema meelest sobiks, või vähemalt, kus tal keegi kukil poleks. Sellist vist kõlbaks isegi facebooki panna, kui vaid Iff lubab. Veel Ifi tehtud pilte Schwarzwaldist saab vaadata siit

http://ihvweb.net/09/11_schwarzwald

Nädalalõpp Schwarzwaldis

Vaade meie Ferienwohnungi (saksa k. 'puhkusekorter', midagi ' gîte'i laadset) aknast. Paistab pererahva eluase, mis väidetavalt ehitatud 18. sajandil ja muinsuskaitse all kui tüüpiline taluniku elamu. Pidi olema vägev talu, sest maja oli hirmus suur. Meie elamine seevastu oli ülikaasaegne ja ülikorralik. Saksa korralikkus vist, sest ei Valloonias ega mujal pole nii heas korras turismitalu ööbimisi kohanud.


Selline vaade avanes elutoa aknast.
Kohe esimesel hommikul viidi lapsed loomi vaatama. Siin Hele-Riin kassidega.



Robert söödab lehmi.
Kõige kõrgem koht, kuhu jõudsime. Iff pakib fotokotti kokku.
Maria magab.
Kärru ei taha, aga ise ka ei kõnni. Muide, pildil on näha Roberti uus soeng, sest vahetult enne koolivaheaega (!) ja reisile minekut käis Robert juuksuris. Raido arvas, et jätab seekord vahele. Sellest hoolimata pidas Robert end juuksuri juures hiilgavalt ka ilma isa eeskujuta ülal.
Mari-Leen (9 k.) ja Maria (peaaegu 6 k.). Leia viis erinevust!
Iffi ja Anni auto tagatuled. Selline pilt jäi sellest reisist meelde :)

Sügis

Seoses sellega, et Robertile on kooli vaja teha väike fotoalbum, olen tuhlanud igasugustes vanades fotodes ja Hannalt veel juurdegi küsinud. Selle tegi Hanna umbes aasta tagasi Cinquantenaire'i pargis (ehk Kantoneeri pargis nagu meil kodus suupärasemalt öeldakse), aga blogisse see ei jõudnudki.

Roomamise video Vol. 2

Siin on näha tüüpiline situatsioon meie kodus. Maria tahab ka vaadata raamatut, kidramees Robert (koolikott seljas) muidugi võtab tal selle käest ära ja paneb ära kõrgemale, riiuli peale. Veidi mõelnud, viib selle igaks juhuks hoopis ära oma tuppa. Et Maria ikka mingil juhul seda kätte ei saaks.

Maria roomab!

It's official! Täna otsustasime Raidoga, et võib vist ametlikult öelda: Maria oskab roomata. Veidi oli seda näha küll ka vihmasel pühapäeval, kui Paula külas käis, vt: http://suitsutoru.blogspot.com/2009/10/vihmane-puhapaev.html
Aga täna oli ikka päris selge, et kui midagi on vaja kätte saada, siis tõmbab Maria end jõuliselt kätega edasi. Oma väikese roomamisteki peal ta enam igal juhul ei püsi ja rändab aina suuremal territooriumil ringi. Uudishimu ja tahtmine on ka suur. Ei tea, kas mõjus see, et vend on nüüd hommikuti ära lasteaias ja saab põrandal vabamalt liikuda?
Samal ajal kui Mariat ülemise foto jaoks pildistati, proovisime Robertist ka mõned "passipildid" lasteaia jaoks teha. Välja valisime selle.

Robert läheb kooli

12. oktoobril oligi lõpuks käes kauaoodatud tähtis päev - Robert läks "kooli". Tegelikult võiks seda eesti keeles ikkagi lasteaiaks nimetada, prantsuse keeles " école maternelle". Elumuutus on suur, sest hommikul tuleb vara üles tõusta, et hiljemalt kl 8.45 koolis olla. Esimesel nädalal saab koju tagasi kl 12.

Esimesel hommikul kodu ukse ees. Ootame, et issi koos Mariaga ka liftiga alla jõuaks, sest esimesel päeval tahtsime kogu perega Roberti kooli saata. Kaasa tuli võtta terve hunnik asju, alates salvrättidest lõpetades vildikate ja plastiliiniga - sai terve Ikea koti täis kraami. Roberti käes on joonistuste mapp, mille kujundas loomulikult issi.
Koolikott on siin ka nii väikestel suisa kohustuslik.
Esimene tutvus ümbritsevaga.
Madame Caroline, Roberti õpetaja (ehk siis eesti keeles pigem 'kasvataja')
Robert lasteaiast tulles. Algul väike nutt, aga siin juba nägu naeru täis.

Veel meie Brüsseli elust

Viimase aja tähtis uudis on veel see, et Robertil on uus "suurte poiste voodi". Kadedus selle üle, et Maria nüüd tema voodis magab, kestis vaid mõne hetke ja harjumine uue voodiga mõne öö. Nüüd paistab kõik olevat nagu ikka, teisiti on ainult see, et hommikuti, kui Robert üles ärkab, ronib ta ise voodist välja ja tuleb "tere hommikust" ütlema.

Siin lapsed pärast hommikusi pesemisprotseduure, mis Roberti puhul tähendab nüüd ka igal juhul pea märjaks tegemist, et vabaneda pea pesemise hirmust. Läheb juba paremaks...

Autovaba pühapäev

Kord aastas toimub Brüsselis autovaba pühapäev. Siis autod sõita ei tohi (mõningate eranditega) ja suured laiad teed on kõigi nende päralt, kes mingi muu sõiduvahendiga liiklevad, peamiselt jalgratastega, aga nagu pildilt näha, ka hobustega. Meie läksime täna rattaga Oti ja Rasmuse sünnipäevale. Maria sõitis esialgu veel kärus.

Ott ja Rasmus (5 a.) esiplaanil. Kõik siin pildil on eesti lapsed, kes käivad Brüsseli Euroopa koolis, v.a Robert muidugi, sest ta on selleks veel liiga väike.

Selle suve meenutused

Laisa inimese blogi: tuleb kogu suvi ühte sissekandesse suruda:

Maria 14. mail kodus Brüsselis, ees ootab sõit arsti juurde. See oli üks esimesi läbi une naeratusi.

Isa ja tema kaks last

Issi kõhul tuli esimestel nädalatel Marial kõige parem uni.

Ema näpuharjutused avadega


Siis tulid meile külla vanaema ja vanaisa. Siin Antwerpeni loomaaias.

Juunilõpu Maria, kes ei olegi enam nii vastusündinu.

Üks suve suursündmusi: Marta ristimine Tartus Jaani kirikus.

Maria Marta ristsetel

Teine suve suursündmus: laulupidu. Klaustrofoobikute ja vastsündinud laste vanemate eri! Igal juhul jäi see meelde.

Robert laulupeol vanaema Annela süles.

Robert ja Marta Peipsi ääres

Alatskivi lossi juures. Pildile on roninud keegi liba-Aksel.

Vanaema Ene ja vanaisa Orm õpetasid rattasõidu igal juhul hästi selgeks. Ja selle ka, et üle tee võib minna ainult siis kui läheb "roheliks"!

Õde ja vend vanaema Annela ja vanaisa Reinu juures.

Palju õnne, Marelle (pildil)!

Robertil ja Marial pole just palju sugulasi, näiteks ei ole neil ühtki onu ega tädi, aga suvel käisime külas Haapsalus vanaonu tütrel Marellel. Marelle sünnipäeva puhul selline suvine meenutus siia:

Marelle ja Raido Paralepa rannas

Robert sealsamas mudaravi tegemas

Naised käsitöölaadal

Robert ja Mammu ehk Merili luikesid toitmas